Ventilatsioonifiltrite turul on klaaskiudfiltreid peetud aastakümneid kvaliteedi etaloniks. Ent viimase kümnendi jooksul on toimunud märkimisväärne areng ka sünteetiliste filtermaterjalide tehnoloogias. Tänapäevastel sünteetilistel filtritel on väga kõrge filtreerimisefektiivsus, madal energiakulu ning suur tolmukogumisvõime, mistõttu tekib üha sagedamini küsimus: kas klaaskiud on endiselt vajalik? Või on sünteetilised materjalid jõudnud tasemele, kus nad suudavad sama töö ära teha soodsamalt ja keskkonnasäästlikumalt?
Selle artikli eesmärk ei ole kuulutada üht materjali õigeks ja teist valeks. Eesmärk on võrrelda kaasaegseid klaaskiud- ja sünteetilisi filtreid nii tehnilisest, majanduslikust kui ka keskkondlikust vaatenurgast.
Klaaskiudfiltrid ei ole enam need, mis 30 aastat tagasi
Klaaskiudfiltrite kohta liigub endiselt palju aegunud infot. Sageli arvatakse, et klaaskiudmaterjalid kujutavad endas terviseriski ja käituvad organismis samamoodi nagu aastakümneid tagasi kasutatud mineraalkiud.
Tänapäeva tegelikkus on oluliselt erinev.
Näiteks Filter Plusi klaaskiudfiltrites kasutatav filtermaterjal Johns Manville Evalith® on valmistatud organismis lahustuvast ehk biolahustuvast borosilikaatklaasist (bio-soluble borosilicate glass). Tootja dokumentatsiooni kohaselt ei ole materjal Euroopa REACH määruse järgi klassifitseeritud ohtlikuks ega vaja CLP määruse kohaselt ohtliku aine märgistust.
Mõiste „biolahustuv“ tähendab, et need kiud ei ole võrreldavad ajalooliselt probleemsete kiududega, mis organismi sattudes sinna igaveseks ladestusid. Tänapäevased kiud on arendatud selliselt, et nende biopüsivus on oluliselt väiksem kui vanematel kiutüüpidel.
Seetõttu ei ole õige väita, et kaasaegne ventilatsioonifiltrites kasutatav klaaskiud on kindlasti inimesele ohtlik. Kvaliteetne ja sertifitseeritud biolahustuv klaaskiud vastab tänapäevastele Euroopa nõuetele ning seda kasutatakse laialdaselt ventilatsioonifiltrite tootmises üle maailma.
Niisiis pole küsimus enam niivõrd ohutuses, vaid selles, kas klaaskiud pakub kasutajale piisavalt lisaväärtust, et õigustada kõrgemat hinda ja tootmise suuremat keskkonnamõju.
Kuidas klaaskiudu toodetakse?
Klaaskiudmaterjalide tootmine on tehniliselt keerukas ja energiamahukas protsess.
Tootmine algab mineraalsete toorainete, sealhulgas ränidioksiidi, booriühendite ja teiste mineraalide sulatamisega temperatuuridel, mis võivad ulatuda üle 1400 °C. Sulatatud klaasimassist tõmmatakse välja ülipeened kiud, millest valmistatakse filtermaterjal.
Selline protsess nõuab märkimisväärses koguses energiat. Klaasitööstuse elutsüklianalüüsid näitavad, et suur osa klaaskiutoodete CO₂ jalajäljest tekib just sulatusprotsessis.
Sünteetiliste filtrite tootmine ei vaja mineraalide sulatamist sellistel temperatuuridel. Kuigi ka polümeerkiudude tootmine nõuab energiat ja toorainet, on sünteetilise filtermaterjali tootmise energiavajadus üldjuhul väiksem kui klaaskiudude valmistamisel.
Kui kaks filtrit pakuvad kasutajale samaväärset jõudlust ja kasutuskogemust, muutub tootmise keskkonnamõju üha olulisemaks otsustuskriteeriumiks.
Kaasaegne sünteetiline filter ei ole enam "odav alternatiiv"
Aastaid tagasi võis sünteetilist filtrit pidada klaaskiu lihtsaks ja soodsaks alternatiiviks.
Täna see enam nii ei ole.
Kaasaegsed mitmekihilised sünteetilised filtermaterjalid kasutavad keerukat kiustruktuuri, mis võimaldab saavutada väga kõrge ePM1 efektiivsuse, suure tolmukogumisvõime ja madala rõhukao.
See tähendab, et kasutaja ei pea enam filtreerimise ja energiakulu arvelt kompromisse tegema.
Just seetõttu on paljud juhtivad filtritootjad viimastel aastatel investeerinud eelkõige sünteetiliste filtermaterjalide arendamisse.
Võrdlus: sünteetiline vs klaaskiust filter
Võrdleme kahte sama mõõdu ja kasutusotstarbega filtrit:
- FPL S65 – sünteetiline filter
- FPL G65 – biolahustuva borosilikaatklaasiga klaaskiudfilter
Mõlemad filtrid on testitud sõltumatus laboris vastavalt ISO 16890 standardile.
FILTREERIMISEFEKTIIVSUS
Sünteetiline filter saavutas klassifikatsiooni:
ISO ePM1 65%
Klaaskiudfilter saavutas klassifikatsiooni:
ISO ePM1 60%
Mõlemad kuuluvad ePM1 klassi filtrite hulka, kuid sünteetiline filter näitas kõrgemat peenosakeste eraldusvõimet.
See tähendab, et vähemalt laboritingimustes suutis sünteetiline filter eemaldada rohkem tervist mõjutavaid peenosakesi.
ALGNE RÕHUKADU
Ventilatsioonisüsteemi energiatarve sõltub otseselt filtri rõhukaost. Mida väiksem on rõhukadu, seda vähem peab ventilaator õhu liigutamiseks tööd tegema.
Testides saavutati järgmised tulemused:
- Sünteetiline filter: 74 Pa
- Klaaskiudfilter: 78 Pa
Vahe ei ole suur, kuid sünteetiline filter saavutas parema tulemuse.
ENERGIAKULU
Eurovent metoodika järgi arvutatud aastane energiatarve oli:
- Sünteetiline filter: 937 kWh
- Klaaskiudfilter: 946 kWh
Energiakulu erinevus ei ole suur, kuid ka siin oli sünteetiline filter veidi parem. Oluline on aga tähele panna, et sünteetiline filter saavutas samaaegselt ka kõrgema ePM1 efektiivsuse.
TOLMUKOGUMISVÕIME
Filtri eluiga ei sõltu ainult rõhukaost, vaid ka sellest, kui palju tolmu suudab see enne vahetamist koguda.
Laboritulemused näitasid:
- Sünteetiline filter: 1452 g
- Klaaskiudfilter: 1192 g
Sünteetiline filter kogus ligikaudu 22% rohkem tolmu.
Praktikas tähendab see potentsiaalselt pikemat kasutusiga või stabiilsemat tööd sama hooldusintervalli jooksul.
KÄITLEMINE JA HOOLDUS
Lisaks laboritulemustele tuleb arvestada ka igapäevast kasutust ja käitlemist.
Sünteetilised filtrid on tavaliselt:
- paindlikumad;
- vähem rabedad;
- lihtsamad transportida;
- lihtsamad ladustada;
- lihtsamad paigaldada.
Klaaskiudfiltrid, eriti suuremõõdulised, nõuavad sageli hoolikamat käsitlemist. Kuigi see ei pruugi tunduda suur erinevus, muutub see oluliseks sadade või tuhandete filtrite vahetamisel aastas.
Kui mõlemad töötavad hästi, miks maksta rohkem?
Kõige huvitavam küsimus tekib just siin.
Ehkki kaasaegne biolahustuv klaaskiud on ohutu ning pakub head filtreerimistulemust, on see kallim. Miks valida kallim, kui sünteetiline filter:
- pakub kõrgemat ePM1 klassi;
- kogub rohkem tolmu;
- on madalama rõhukaoga;
- kulutab vähem energiat;
- on lihtsam käsitleda?
Klaaskiudfilter ei ole kindlasti halb toode ja sel on teatud rakendustes jätkuvalt oma koht. Kuid üldventilatsiooni puhul, kus eesmärgiks on puhas õhk, energiatõhusus, madalad kasutuskulud ja lihtne hooldus, on tänapäevased sünteetilised filtrid ette rebinud.
Sageli tehakse lõplik otsus harjumuste või ajalooliste eelistuste järgi, kuid hoopis nutikam on põhineda mõõdetavatel andmetel. Tänapäeva ventilatsioonis ei ole kõige olulisem küsimus enam see, millisest materjalist filter on valmistatud. Olulisem on, millise tulemuse see filter reaalselt kasutajale annab.
Filter Plusist on võimalik osta nii klaaskiust kui sünteetilisi filtreid, kuid kui tahad teada, mida me soovitame, siis on vastuseks sünteetiline filter. Testid on näidanud, et tegemist on väga heade filtritega ning samal ajal on need saadaval ka soodsama hinnaga.
