Siseõhu kvaliteet on viimastel aastatel muutunud märksa olulisemaks kui kunagi varem. See ei ole üllatav — inimene hingab ööpäevas sisse umbes 12 000 liitrit õhku ning veedab üle 90% oma ajast siseruumides. WHO ja Euroopa Keskkonnaameti andmetel on just peened osakesed üks suurimaid varjatud terviseriske Euroopas. Mida väiksem on osake, seda sügavamale see meie kehasse tungib ning kõige ohtlikumad neist on ePM1 fraktsiooni osakesed, mille läbimõõt on kuni 1 mikron.
Need ultrapeened osakesed liiguvad vabalt läbi hingamisteede kuni kopsualveoolideni ja sealt edasi vereringesse, kus nad seonduvad punalibledega ning võivad jõuda südame-veresoonkonna süsteemi, aju verebarjääri ületamiseni ning mõjutada immuunsüsteemi. Seetõttu seostatakse ePM1 taseme tõusu südameatakkide, insuldi, Alzheimeri, Parkinsoni, astma, kroonilise bronhiidi, unehäirete ja laste kognitiivsete arenguhäiretega. Just sellest vajadusest tulenevalt võeti kasutusele rahvusvaheline standard ISO 16890, mis määratleb õhufiltrite tõhususe reaalse elukeskkonna osakestega, mitte sünteetilise tolmuga nagu varasem EN 779 standard.
ISO 16890 jagab filtrid kolme peamisse kategooriasse — ePM10, ePM2,5 ja ePM1. Kuna ePM1 fraktsioon on tervisele kõige ohtlikum, hindavad Põhjamaad ja suurem osa Euroopast filtreid eelkõige selle näitaja järgi. Sissepuhkeõhu filtritele soovitatakse vähemalt ePM1 50–65% tõhusust.
Siiski ei ole ainult osakeste püüdmisprotsent see, mis tegelikult filtrit määrab. Hoonetes moodustab ventilatsioon sageli 25–40% kogu energiakulust ning iga filter tekitab ventilatsioonisüsteemis õhutakistuse. Mida suurem on takistus, seda rohkem energiat peab ventilaator kulutama, et õhuhulka hoida. Filtrite energiatarve muutub seega kriitiliseks hoone pikaajalise kuluefektiivsuse teguriks.
Selle mõistmiseks on oluline vaadata sõltumatute laborite mõõtmisi. Rootsis RISE laboris testitud Filter Plus ePM1 65% taskufilter näitas järgmisi tulemusi:
- ePM1 tõhusus: 65%
- algne rõhukadu: 65 Pa
- lõpp-rõhukadu: 300 Pa
- tolmukogumisvõime: 1204 g
- aastane energiatarve RISE mõõtmise järgi: 873 kWh/aastas
Oluline on rõhutada, et kuna Filter Plus tootel ei ole veel Euroventi sertifikaati, ei anta sellele artiklis Euroventi energiaklassi (A+, A, B jne). Samas on täiesti lubatud võrrelda reaalset energiatarvet Euroventi juhendis toodud näidisarvudega, mis annavad turu standardi järgi hinnangu, milline võiks olla erinevate filtrite tüüpiline energiakulu.
Eurovent 4/21 normi tabeli järgi on ePM1 60–65% kategooria hinnangulised energiakulud järgmised:
- ~850 kWh/a (väga madala takistusega filtrid)
- ~950 kWh/a
- ~1100 kWh/a
- ~1450 kWh/a
- ~2050 kWh/a
- 2050 kWh/a (väga kõrge takistusega filtrid)
Euroventi tabeli üks näidisfilter (mitte Filter Plus, vaid ainult võrdluseks võetud kirjeldav näide) tarbib näiteks ligikaudu 2050 kWh aastas, mis on ePM1 60–65% kategoorias väga kõrge energiatarbega lahenduste tüüpiline näitajatase.
Kui neid kahte väärtust võrrelda — 873 kWh (RISE mõõdetud Filter Plus filtri tegelik aastane energiatarve) vs 2050 kWh (Eurovent normi järgi kõrge energiatarbega näidisfilter) — ilmneb selge erinevus:
2050 – 873 = 1177 kWh aastas rohkem energiat.
See tähendab, et kõrge takistusega näidisfilter tarbib Filter Plus filtrist umbes 2,35 korda rohkem energiat. Hinna näitele tõlgituna on vahe veelgi ilmekam. Elektrihinna 0,15 €/kWh korral maksaks Filter Plus filtri aastane energiatarve umbes 131 eurot, samas kui 2050 kWh tarbimisega näidisfiltril oleks kulu ligikaudu 307 eurot aastas. Seega on vahe ühe filtri kohta 176 eurot aastas.
Hoonetes kasutatakse aga harva ainult ühte filtrit. Kui ventilatsiooniseadmes töötab 10 filtrit, siis tähendab see näidisfiltri puhul 1760 eurot lisakulu aastas. Kahekümne filtri korral on kulu juba 3520 eurot, viiekümnel filtril aga 8800 eurot aastas. Kõik see tuleneb ainult sellest, et üks filter tekitab suurema õhutakistuse ja tarbib seetõttu rohkem energiat — osakeste püüdmisprotsent (ePM1 65%) on mõlemal juhul sarnane.
Filtrite energiatarve ei ole seega enam kõrvaline tegur, vaid üks olulisemaid aspekte hoonete ventilatsiooni projekteerimisel ja renoveerimisel. Madalama energiatarbega filtrid vähendavad ventilaatorite koormust, pikendavad nende eluiga, vähendavad vibratsiooni ja müra, hoiavad süsteemi stabiilsemana ning vähendavad märkimisväärselt hoone ülalpidamiskulusid. Lisaks annab väiksem energiatarve ka väiksema keskkonnajalajälje — vähem kulutatud energiat tähendab väiksemat CO₂ emissiooni.
Filter Plus ePM1 65% kottfilter, mille tegelik energiatarve on RISE labori mõõtmise järgi 873 kWh aastas, on seega näide filtreerimislahendusest, mis suudab tagada hea peenosakeste püüdmisvõime ja madala energiakulu kombinatsiooni. Võrdluses Euroventi näidisfiltriga, mille energiatarve võib olla üle 2000 kWh aastas, ilmneb selge majanduslik ja tehniline eelis. Kuigi Filter Plus ei kanna veel Euroventi energiaklassi märgistust, on selle tegelik mõõdetud energiakulu numbriliselt dokumenteeritud ja seda saab täiesti korrektselt kasutada filtrilahenduste võrdluseks.
Lõppkokkuvõttes aitab ISO 16890 standard mõista, et õhufiltri valik ei ole ainult tehniline otsus. See on otsus tervise, energiatõhususe, hoone elukaare ja pikaajaliste kulude osas. Kui sama ePM1 tasemega filtrite energiatarve võib kõikuda rohkem kui kahekordselt, on selge, et parim lahendus on see, mis suudab ühendada hea filtreerimisvõime väikese energiakuluga. Filter Plus filtri näol on see kombinatsioon reaalselt mõõdetud väärtusega, mis võimaldab teha teaduspõhiseid ja majanduslikult mõistlikke otsuseid nii tänaste kui tulevaste hoonete sissepuhkeõhu kvaliteedi tagamiseks.